Skip to content

4. ülesanne

Neljanda ülesande variantidest valisin esimese, et lugesin läbi P. Reiska artikli ja koostasin selle põhjal mõistekaardi. Ega mul enne artikli lugemist olnud plaani kindlasti sellega põhjalikumalt tegeleda, kuid mõistekaardi analüüsimise teema inspireeris mind nii palju, et tahtsingi seda ülesannet proovida.

See ülesanne läks eelmistest oluliselt ladusamalt. Ühelt poolt oli mul juba piisavalt teadmisi ja sisu, mida mõistekaardile kanda. Nii oli mõtteid palju ja ma ei pidanud eraldi vaevlema küsimusega, mida kirja panna. Teiselt poolt oli ka valitud programm Text2MindMap mulle väga meelepärane. Olles harjunud siiamaani bulletites mõtlema, oli siia väga lihtne omi mõtteid kirja panna ja struktureerida. Ka lõpptulemusega olen visuaalselt kõige enam rahul, kuna täiesti normaalne tulemus tuli väga väikse tehnilise pingutusega. Mind ei kiusanud seekord kastid ja jooned, mis ilmuvad soovimatutesse kohtadesse, ja tühjus just seal, kuhu pingutasin, et mingi märk maha jääks.   Vaatamata ladusale tehnilisele teostusele jäi mind kripeldama kahtlus, kas Text2MindMap on ikka see kõige õigem vahend õigete mõistekaartide tegemiseks.

Advertisements

3. ülesanne

Siin on minu katsetus järjekordse uue võimalusega mõistekaardi koostamisel. Kasutasin seekond Mindomo veebipõhist tarkvara, et koguda ja korrastada mõtteid (2. teema).

õppekavanduses muutused

Mindomo kasutamine mulle üldjoontes meeldis – võimalusi piisavalt, maitsekalt, loogiliselt. Natuke häiris see, et kui mõistekaardi tegemisel tekkis tahtmine mõistekaarti ümber kujundada, siis oli keeruline osasid ümber tõsta või midagi vahele kirjutada. Lõpptulemus ei saanudki seetõttu päris selline, nagu mul peas oli kujunenud. Ilmselt kõige segasemalt jäi mõistekaardile muutuste grupeerimine ajaliselt. Samas, kui ülesande eesmärk oli korrastada omi mõtteid, siis just ajaline dimensioon sai eriti selgeks, kuna pusisin sellega kõige kauem 🙂

2. ülesanne

Sain ka 2. ülesandega enam-vähem ühele poole. Seda küll väikse hilinemisega, aga siiski mitte liiga hilja.

Kodutöös võrdlesin kahte vast peamist ja siin kursusel osalejate hulgas populaarsemat tarkvana  – CMap Lite ja Bubbl.us. Tegelikult küll proovisin enne kodutöö vormistamist ka mitmeid teisi tarkvarasid – enamus neist olid lihtsalt haaratavad, aga kokkuvõttes võttis mul silme eest kirjuks. Sellest ka mu viivitus kodutöö lõplikul vormistamisel.

CMap oli lihtne, kena ja praktiline. Kokkuvõttes vast minu enda jaoks kõige olulisem järeldus oli see, et CMap tundus suhteliselt hiire/touchpadi põhine tööriist, aga ma ei ole nende arvutikasutajate hulgas, kes seda väga fännaksid. Kujundasime võimalusi väga palju ei kasutanud, kuid põhimõtteliselt sain aru, et need on olemas ja toimivad. Samas mitmed võimalused tundusid häirivate vidinatega, mille vajadus ja tugevus tuleb välja ehk enim suurema kasutuskogemuse kujunemisel.

 

Bubbl.us on samamoodi lihtne, kena ja praktiline. Selle mõistekaardi võimaluse puhul rõõmustasin vast enim selle üle, et suhteliselt palju sai ära toimetada klaviatuuriga ja ei piidanud hakkama hiirega/touchpadiga toimetama. Kujundamise seisukohast sobis minu peakujuga paremini ja tundus vajalikum-selgem.

Tegelikult oli minu jaoks sellest kodutööst kõige olulisem õppimise koht hoopis midagi muud, kui tehniline pool nendest tarkvaradest. Üldjuhul on need ju suht lihtsalt omandatavad, kui kesktaseme arvutikasutaja oskus olemas. Minu ahaa-avastus seostub, aga selle sisuga, mille mõistekaardi valasin. Kui siiamaani arvasin kitsalt, et mõistekaart on mõistete ja nendevaheliste seoste näitamiseks (faktide demonstreerimiseks), siis senise koolituse tulemusel olen aru saanud, et mõistekaardid sobivad ka teistsuguste õppimise tasandite visualiseerimiseks. Nii nimetaksin oma mõistekaardi reflekteerivaks, sest see, mis mõistekaardile kirja sai oligi minu tarkvarade kasutusest saadud kogemuse analüüs. Seega tõin mõistetana välja just neid järeldusi, emotsioone, küsimusi, mis tarkvaradega tegelemisel tekkisid. Ja minu jaoks see ka töötas. Iseasi, kuivõrd mõistetav on see välisvaatlejale …

 

Enesetutvustus

Osalen kursusel “Mõistekaart õppetöös”, sest olen mitme õppejõu käest kuulnud, kuidas nad kasutavad mõistekaarti, teevad seda e-õppes ja arvestavad hindamisel. Minu senised teadmised mõistekaardist võimaldavad seda kasutada pigem kui sissejuhatavat, häälestavat või kokkuvõtvat, koondavat õppemeetodit. Ja pigem on see selline kiire visand, kui põhjaliku süvenemise tulemus. Seega loodan saada eelkõige laiemat pilti, kuidas erinevatel viisidel mõistekaarti kasutada nii, et see ei oleks ainult üliõpilase sirgeldus, vaid tõsisema analüüsi tulemus.

Lisaboonusena avastasin, et kursus ei toimu üheski õpikeskkonnas. See on minu esimene kogemus sellisest e-õppest ja jälgin seda huviga.

Enesetutvusteks ehk veel nii palju, et kõrgkoolis ei ole õpetamine mu põhitöö. Teen seda erinevates kõrgkoolides väikses mahus ning igapäevaselt töötan õppeosakonna juhatajana. Õpetan eelkõige kasvatusteaduste/andragoogika ja teadusmetoodikaga seonduvaid aineid.

 

1 ülesanne

Saigi valmis minu esimene elektrooniline mõistekaart! Vt siin moistekaart 1

Selle tegemiseks oli liiga vähe juhtnööre ja see teeb mu tunde väga ebakindlaks. Olen juba harjunud, et iseseisvate tööde juurde on pandud hindamiskriteeriumid, et ei peaks kobama pimeduses. Praegu ei suutnud ma kriteeriume orientiiriks leida ja nii tegin valmis selle, milleks valmis olin.

Oma esimese mõistekaardi elektrooniliselt tegin PowerPointis. See oli mugavusvalik. Kuna1. ülesande juhtnöörides võis ise valida vahendi, siis valisin sellise, milles tunnen teatud enesekindlust. Ülejäänud tehnilised võimalused olid mulle tundmatud ja seega nende tundma õppimine kohe esimese kodutööga tundus liiga palju olevat.

Vaatamata sellele, et PowerPointis tundsin ennast suhteliselt kindlalt, avastasin nii mõnegi uue võtte, millega varem tuttav ei olnud. Seega oli ka siin teatud õppimist.

Kokkuvõttes jäi kummitama see, et ideid, mida ja kuidas mõistekaardile kanda, oli oluliselt rohkem, kui tehniliste vahendite kasutamine võimaldas. Seoste märkimine minu jaoks oli uus ja seda ei osanud kuidagi arusaadavalt joonisele panna.

Hello world!

Welcome to WordPress.com. After you read this, you should delete and write your own post, with a new title above. Or hit Add New on the left (of the admin dashboard) to start a fresh post.

Here are some suggestions for your first post.

  1. You can find new ideas for what to blog about by reading the Daily Post.
  2. Add PressThis to your browser. It creates a new blog post for you about any interesting  page you read on the web.
  3. Make some changes to this page, and then hit preview on the right. You can always preview any post or edit it before you share it to the world.